Tuesday, July 13, 2010

Appi, mu ratas laguneb!

Jäänud on veel umbes 4 nädalat Taanis olla ja siis lendan siit minema. Hetke seisuga Indiasse Chennai linna praktikale ja siis vist tagasi juurte juurde Eestisse. Sain üsna hea portsu koristustööd praeguseks ajaks, mis tähendab aga seda, et pean üsna palju rattaga ühest kohast teise sõitma. Ratas pole aga päris see, mis ta oli pea aasta tagasi, kui ta leidsin. Talvel käigud üldse ei töötanud, aga see selleks - külma süü. Mis siis sellel rattal viga on?

1. Mõned kuud tagasi aitasin Martinil mäest alla tal rulaga pidurdada, nii et ta toetus mu ratta peale. See siis kulutas veidi pidureid ja nüüd nad aeg-ajalt streigivad.
2. Siis suutsin esiporilaua vastu koksata hääästi õrnalt ning sealt tuli tükk küljest lahti. Et see tükk niisama rippuma ei jääks võtsin ka seda toetavad traadid esiratta küljest ära. Nüüd see jääb esiporilaud vahepeal viltu ja hakkab kummi külge käima ning piniseb. Vaikselt jalaga virutada ja siis on tagasi normaalne.
3. Kui vahepeal ei vänta ja siis alustan uuesti, siis on rattas nö käiguvabas tsoonis. See näeb üsna naljakas välja sest ma eeldan, et mul on kõige raskem käik ja hakkan täie jõuga väntama, aga tegelikult on kõige kergem käik.
4. Esipidurid lähevad ka vahepeal viltu, nii et hakkavad ühelt poolt vastu kummi käima ja...pidurdavad. Siis peab neid jälle sättima.
5. Esipidurideid ma tegelikult üleüldse ei kasuta, sest need jubedalt kriuksuvad - oi kui piinlik! Aga täna tulid need kasuks. Nimelt ütles Martin mulle paar päeva tagasi, et peaksin ettevaatlik olema, sest kett on üsna lõtv ja võib maha tulla. Täna siis sõitsin täie hooga mäest alla (weeeeeee!) ja ühel hetkel tunnen, et eriti kerge on vändata. Alguses mõtlesin siis, et see on nagu punkt 3 juures kirjeldan - vaba käik. Samas on midagi teistmoodi...ja väga valesti. Valusfoor - õnneks roheline. Kui lõpuks pidurdada üritan, siis avastan, et tagapidurit pole. Esipidurit ei kasuta normaalsel, eks, aga täna pidin siis selle kriuksumise välja kannatama. Ja oligi kett maas. Okei, kett peale tagasi, aga pidi linna minema süsimustade kätega. Vahepeal on ka hea koristaja olla, sest kogu see õli tuleb selle tööga kiiresti maha.

Nii ma siis sõidan sellise laguneva rattaga. Kindlasti on tal veel mõni viga, aga unustasin kirjutada. Kõigega harjub, eks? Loodan, et see peab veel 4 nädalat vastu...ja siis võin ta mõnele uuele õpilasele turja peale anda.

1 comment:

Sven said...

Päris äge ratas on sul.