Tuesday, October 2, 2007

Tagantjärele: esimene koolinädal

Ja algas esimene tõsine õppenädal (03.-07. september). Peale koolis käimise midagi erilist ei toimunudki. Aga kõik õpetajad on veidi omamoodi kiiksuga (nagu alati). International Marketing'i annab selline Filipiinidelt pärit, kuid taanlasega abielus naine nagu Liza. Ta näeb välja nagu 30, aga sain teada, et tegelikult on ta 47. Pidin šoki saama. Mõni ikka oskab oma välimust hoida! Ta jättis karmi mulje ja seda ta ka on - teise aasta õpilastelt olen ka kuulnud. Jube eputis on ta ka muidugi! Tõi kõik ajalehed-ajakirjad kaasa, mille kaanel ta on või kus on temast artikkel. Näitas neid kõiki meile ja ütles "I didn't ask for this, they just offered it to me. Usually it costs a fortune, I got it for free". Jah, selline õpetaja siis. Ütles ka veel, et tema teeb õpetamist vaid lisatööna, mitte raha pärast või et ta seda otseselt vajaks. Ilmselt ka ennast täiendamas tegelikult. Tegelikult, vaatamata tema eputamistele ja sellele, et ta on karm, tundub ta väga mõnus ja tore inimene. Teine tund oli meil sama päeval Design. Ausalt öeldes jättis see õpetaja üsna
külmaks. Temaga ei ole ka tükk aega tundi enam, vaid trip CPH'sse. Samal nädalal oli veel Financial Management ja Global Economics. Neid aineid annab sama õpetaja. Karsten või miski oli ta nimi. Temaga on meil tõsine probleem tegelikult, sest ta ei oska absoluutselt õpetada. Tunniks ei ole valmistunud ja meie küsimustele ei oska ka vastata. Seletada ka ei oska, nii et kui oled seda asja varem õppinud, siis saad aru ja pead ka teistele edasi seletama. Naljakas on vaid see, et ta tuleb tundi täiesti puhaste riietega, aga päeva lõpuks on ta riided täiesti kriidiseda ja valged. Veidrad mõttepausid on tal ka - sellised, et jääd ise mõtlema, et kas ta nüüd ütleb midagi edasi või mitte. Nii et ehk saate aru miks meil selle õpetajaga probleeme on. Nädala lõpus oli meil POS (Project Management, Organizational Skills) nö oma klassijuhatajaga. Ei teagi, kuidas seda teistmoodi öelda. Tema on küll hästi tore. Ta teeb tunnid huvitavaks ja veidi mänguliseks isegi. Ise on ka hästi energiline ja ei lase meil magama jääda - seega loengupidamist on vähe ja rohkem sellist grupitööd ja mõtlemist.

Õppenädalale järgnes nädalavahetus (07.-09. september). Loen nädalavahetuseks ka reede õhtut. Pärast teise tiimi kooli käisime endale õpikuid paljundamas. Pärast seda läksime linnas toidupoodi. Sealt väljudes nägime, et üks mees tegi tänava peal show'd. Käimas oli Aarhusi Festival, nii et ilmselt oli see osa sellest. See showmees viskas kõigepealt nuge ja tegi särki-värki. Siis võttis ta publiku seast vabatahtliku. Lasi endale selga panna hullusärgi, siis keerutati tema ümber veel päris palju ketti ja need pandi omakorda mitme tabalukuga kinni. Ta ütles, et saab kõikidest nendest asjadest 3 minutiga välja. Uskumuatu, aga täpselt nii palju aega tal kuluski. Nii et kui keegi teist, lugejatest, peaks kunagi hullumajja sattuma, siis sellest on võimalik põgeneda! Lohutus, eks? Aga pärast seda show'd oli aeg koju minna ja valmistuda oma peoks. Üldiselt olin ma kutsunud paljusid oma klassist ja rahvusvahelist seltskonda, aga lõpuks oli ikka terve maja ainult eestlasi täis. Paar välismaalast vist oli ka tegelikult, aga põhikeel oli eesti keel. Mingi hetk tekkis peol mõte, et lähme oma Skjoldhøj baari tekiilasid jooma. Noh, ühe võtsin. Siis tekkis juba uus idee. Millegipärast ikka ei õnnestunud paigal püsida. Läksime Jaani, Ivo, Kristeni ja Margoga ümbruskonda uurima. Eriti kaugele ei jõudnud just. Aga Ivo leidsin põõsast ratta ja otsustas sellega natuke sõita. Mõned meetrid liikus ja siis avastas, et ratas kleepub päris palju. Jaan tegi vist ka väikse sõidu ja kinnitas Ivo kleepuva ratta muret. Tehti ühine otsus ratas maha jätta. See oli vist ka mingi uus taanlaste rattaluku nipp. Oma nali oli meil ka "aedoahüppega". Selle seletust peate küll Kristeni ja Margo käest kuulma, sest mina tõesti ei mäleta, kust see tuli. Naljakas oli igatahes - võib-olla lihtsalt selle sõna leidlikuse pärast. Aga siis oli ka aeg koju hakata minema. Mina ei suutnud veel magama minna, sest olin paras Duracell. Seega otsustasin tänaseid kohustusi mitte homsesse lükata
ja hakkasin peo laga koristama. Pesi lausa põranda ära. Koristuse vahepeal astus sisse ka minu majas elav islandi poiss...tähendab mees. Ta on 27, kui ma ei eksi. Rääkisime veidi juttu ja siis oli ka minul aeg magama minna.

Pühapäeval olime leppinud kokku minna jõusaali IVoga. Tegime väikse jooksu ja siis mõnus
trenn peale. Ülejäänud päeva lugesin oma kodutööd ja tšillisin niisama. Olin valmis järgmise nädala seiklusteks:)