Kolimine...kuidas võib kõik valeks minna?

Veidi siis Aarhusi ühikate-korterite süsteemist, kuidas siin asjad käivad ja meie enda kogemusest.

* Aarhusis kolimine*
Taanis peab (minu teada) kõikide ühikate, majade, korterite üürimisel maksma mingisuguse deposiidi enne kui saad sisse kolida. Mõnes kohas hõlmab see näiteks esimese kolme kuu üüri, nii et seega kolm kuud enne väljakolimist ei pea enam midagi maksma. Aarhusi ühikates kehtib aga selline reegel, et enne väljakolimist käib varmemeister ehk majahoidja su koha üle, vaatab, kas kõik on korras. Kui midagi on lõhutud, räpane vms, siis saad selle võrra vähem deposiiti tagasi. Väljakolimisest peab ette teatama aga 6 nädalat enne, see aeg ümardatakse ümber vastava kuu 1. või 15. kuupäevale. Reaalne väljakolimine ja korteri üleandmine peab toimuma aga 7 päeva enne paberil märgitud päeva. Seega kolimine on üks suur nuhtlus, sest sissekolimine toimub ka iga kuu 1. ja 15. kuupäevak. Seega kui kolida kusagilt välja näiteks 1. augustil ja uue koha saad ka 1. augustil, siis reaalselt pead sa olema vanast kohast välja kolinud juba 7 päeva enne augusti algust, aga uut kohta varem ei saa. Kus peaksid elama vahepealse nädala? Noo eks ikka sõprade-tuttavate juures! Ja ühikate järjekorraga on siin ka suur ennustamine ja arvamine.
Näide ehtsast elus: Kui vaatad, et oled järjekorras näiteks 50. kohal, siis tundub, et peaksid veel üsna kaua ootama. 50 inimest ootavad ju pakkumist sama pingsalt kui sina!? Siis aga tuleb järgmisel päeval pakkumine, et saad poole kuu pärast sisse kolida. Järgmisel päeval kirjutad muidugi ruttu, et tahad vanast kohast välja kolida ja üritad veel kuidagi inimesi ära rääkida, et ei peaks lisa üüriraha maksma. Selle peale aga vilistatakse ja järgmisel kuul pead maksma vana ühika eest, kus enam ei elagi ja lisaks uue ühika eest, kuhu just sisse kolisid.

*2009 kui arvasime, et oleme Taanis juba täitsa omad joped*
Juba üsna ammu olime Milluga otsustanud, et kolime sügisest kokku. Tundus mõistlik, sest nagunii olime kogu aeg koos ja nii tuleks odavam ka. Panime siis ennast kunagi märtsis või aprillis ühikate järjekorda ja jäime ootama. Pingsalt vaatasime, kuidas liigume järjekorras ettepoole. Võtsime osad ühikad maha, et otsutamist järjest lihtsamaks teha. Lõpuks saime pakkumise 1. septembriks. Seesama ühikas, kus elab ka Jenny, meie sakslasest klassiõde. Olin tema juures mitu korda käinud ja väga fancy tundus mulle. Nii et kuigi alguses kõrge deposiidi hind ehmatas ära, siis lõpuks olin nõus, sest teadsin selle koha head kvaliteeti. Saabus siis see kauaoodatud päev, kui pidime võtmed saama oma uude kodusse. Kohtumine majahoidjaga oli kokku lepitud 7.15 (õudne!), seega ärkasime jube 5.30, et normaalselt sinna jõuda. Astusime siis sisse. Esimene reaktsioon oli meil mõlemal Milluga "ooo parkett, nii lahe!". Siis aga märkasin, et miski on väga-väga vale. Köök oli kahtlaselt suur, mitte nagu Jenny korteris. Ja ainult üks eraldi tuba! Seega...meile suure suuga lubatud kahetoaline korter oli hoopis selline, kus üks tuba on koos köögiga. Millul käis ka peast läbi: "Kus teine uks on? Kus teine uks on??". Niisiis tuli välja, et me olime millegipärast saanud teistsuguse korteri, kui olime lootnud. Võtmeid me ei võtnud, vaid hakkasime kella 9st helistama erinevatesse asutustesse, kust saaksime selgitust sellele segadusele. Sõimasime neid, nemad meid ja lõpuks olid meil närvid nii krussis, et olime täitsa läbi. Tuli välja, et kodulehel on taani keeles (loomulikult) kirjas, et need korterid võivad varieeruda, vastavalt siis kas köök ühest toast eraldi või koos. Kui saime ühika pakkumise, siis sellist infot kusagil kirjas ei olnud, et see oleks nüüd see väiksem variant ja seega me ei osanud sellist olukorda ka karta. Meile aga väideti, et koos pakkumisega saadeti ka selle korteri plaan. Seda aga ei olnud. Kui nüüd vaidlema hakata, siis tegelikult olid nii need ühikaasutused kui ka meie Milluga süüdi. Seega üritasime kahjusid võimalikult väikseks teha ja olukorda vähegi parandada. Loogiliselt võttes oleks me pidanud veel poole oktoobri eest ka üüri maksma, kuid suutsime sellisele kompromissile jõuda, et kui nad leiavad uue üürilise 15. septembriks, siis saame raha tagasi. Pole just kõige parem, aga siiski päris feil ka ei olnud! Nüüd siis elame endiselt Sulo ja Tummi juures edasi, kommuuni elu ja kõik on tsill. Hetkel on meid 3 inimese majas 6. Vähemalt ei ole kodutu.
Edaspidi oleks vist mõistlik kõik alati üle küsida ja hoolega läbi lugeda?