Esimene täispikk päev Kopenhaagenis. Kohale jõudsid ka Hans Albert, Inga ja Karolin. Mina midugi põõnasin veel. Sel päeval veel keeglivõistlusi ei olnud, nii et otsustasime teha muuseumide-tivoli päeva. Kahjuks oli selline vastik vihmane ilm. Otsustasime esimese asjana minna vahakujude muuseumisse. See oli aga Louis Tusseaud muuseum, mitte Madam. Kvaliteedi vahet oli ikka märgata. Väga võltsid kujud olid. Näiteks Madonna oli küll tehtud nagu 55 aastaseks. Pärast seda läksime Tivolisse. See oli äge, kuigi külm ja vihmane oli. Käisime issi ja Karoliniga ühel Ameerika raudteel, mis tegi 2½ surmasõlme. Üks keerd oli veel selline, et kõik arvasime, et nüüd lõppes raudtee ära ja oleme kadunud. Hull tuhin oli sees ja tegime kohe kaks tiiru. Muidugi vahepeal käisime veel autodroomil ja väiksematel karussellidel. Pärast lõunat otsustasime veel issiga käia nö vabalangemise atraktsioonil. See töötas siis nii, et kõigepealt istud ühe posti äärde (kõik 4 suunda võimalikud), siis tõstetakse sind aeglaselt hästi-hästi kõrgele ja siis põmaki kukud alla eriti kiiresti. Võin ausalt öelda, et altpoolt ei näinud see pooltki nii hirmus välja, kui peal olles. Siis kui liikusime aeglaselt üles, siis avastasin, kui väga ma ju kõrgust kardan. Issi ise pidavat ka kartma, aga sel ajal kui mina hirmust kange olin, siis tema üritas mulle vaatamisväärsusi näidata. Põhilause oli "Ohh kui vägev vaade...vaata seda seal". Kuigi see oli jube hirmus, siis tagantjärele oli see ilmselt kõige vingem. Issi tahtis minna pikutama hotelli ja mul oli ka korra vaja seal ära käia. Kui aga tahtsin tagasi minna ja Inga, Karolini ja teistega kokku saada, siis keegi ei vastanud mu telefonikõnedele. Natuke siis seiklesin veel ringi Tivolis kuni hakkas üsna igav. Otsustasin siis minna suurele Shopping tänavale. Ega tegelikult midagi VÄGA erilist just ei olnudki. Olin ju juba kuu aega Aarhusis elanud ja kõikide nende Eesti mõistes "eriliste" poodidega ära harjunud. Paar poodi oli, mida ma polnud varem näinud, aga seal olid üldjuhul ka üsna kopsakad hinnad. Läksin varsti hotelli tagasi ja puhkasin väheke. Selle aja peale olid ka teised tagasi jõudnud Tivolist. Õhtul, kui olin juba piisavalt pikutanud, tuli tuhin Tivolisse tagasi minna. Mul oli terve päeva pilet ja tahtsin veel kindlasti ühe karuselli peal ära käia. Kuna kõik teised magasid või lebotasid niisama, siis otsutasime issiga kahekesi Tivolisse minna. Sain käia ühe sellise karuselli peal, mis keerutas kettide otsas hästi kõrgel. Sain ka pimedas linna ära näha ja see polnud üldse õudne. Viimast korda saime ka sellel ägedal Ameerika raudteel käia.
Järgmisel päeval olid keeglivõistlused. Ma otsustasin minna linna peale, sest mul poleks vist nagunii midagi võistlustel teha olnud. Käisin seekord Shopping tänava mitu korda läbi ja see oli lihtsalt liiiiga ülerahvastatud. Klaustrafoobia tekkis lausa. Issil läks võistlustel ka muidu üsna hästi - oli eestlastest parim. Punktidest ei jaga ma muidugi midagi. Õhtul toimus pidusöök ning tants ja trall keegirahvale. Läksin ka muidugi kohale. See oli üsna tore. Eriti naljakas oli lihtsalt kainena kõrvalt vaadata, kuidas kõik ennast purju jõid.
Viimasel päeval Kopenhaagenis käisime niisama linna peal ringi veel viimast korda ja siis saatsime Inga, Karolini ja Antsu lennuki peale. Issiga kõndisime kanali ääres ja linna peal ringi ning siis oli ka meie aeg lahkuda. Tema läks lennuki peale ja mina hakkasin tagasi koju, Aarhusi sõitma. Õhtul hilja jõusin koju tagasi. Ei mäletagi, kas ma olen maininud, aga mul oli kass enne CPH'sse sõitmist. Jätsin talle kõvasti toitu maja taha, et ära ei nälgiks ja ikka mu juurde tagasi tuleks. Kui koju jõudsin, siis oli kass mu ukse taga ja hüppas kohe sisse. Armas.
No comments:
Post a Comment